Jelena Škulise näituse „Laisvės grandinės, ryšių laidai“ avamine

Rugsėjo 4 d., penktadienį, 17.30 val. Klaipėdos kultūrų komunikacijų centro (KKKC) Parodų rūmuose, Didžiojoje Vandens g. 2 avatakse Jelena Škulise näitus „Laisvės grandinės, ryšių laidai“, kuraator Joaquin Mora. Selles liiguvad kudumine, tikkimine ja käsitöö, mis kuuluvad vanade käsitöö- ja kodutööde traditsiooni, nüüdisaegse kunsti väljale, kaotamata sidet oma algallikatega. Näitus on avatud kuni rugsėjo 27 d. Üks niit kohtub teisega. Eraldi elemendid hakkavad üksteisest sõltuma: neid seob kordus, pinge ja aeg. See on arhailine žest, mis kõneleb siiani meie vajadusest olla seotud. Just sellest liikumisest algab Jelena Škulise kunstilooming. Käsi, kangaspuud, kordus ja eelkõige aeg ise jäävad eriti tajutavaks. Iga teose valmimine võtab kuid, vahel aastaid. Jelena pöördub päevast päeva kangastelgede juurde, samal ajal kui elu tema ümber jätkub. Kudumisse imbuvad ka vestlused, argimured, uudised ja poliitilised sündmused. Kuduimine tähendab vastu pidada, püsida ja tööga edasi minna hoolimata muutuvatest oludest. Sellest järjepidevusest saab omamoodi tunnistus. Sõnad voolavad läbi kangaste ja saavad selle osaks. Mitmel meetril ilmuvad argiväljendite kõrvale eri keeled, märgid ja mustrid, mis korduvad üha uuesti. Mõned neist sünnivad ühistest kogemustest; teised tööprotsessis tekkivatest olukordadest. Aja jooksul muutub ka jutustus ise. See kogub fragmente ja mõnel hetkel näib kokku tõmbuvat vaid mõneks sõnaks: sõda, pisarad, ootamine. Tekstiil säilitab loo sellest, mis juhtus selle kudumise ajal. Niitide ja ahelate vahele ilmub veidi vaske – juhtiv materjal, mida kasutatakse kaablites, elektriühendustes ja kommunikatsioonisüsteemides. Kuid siin luuakse side aeglaselt – kätega, niit niidi järel. Meie elus maailmas pole sellist sidemete kujutist lihtne märgata. Kunagi varem pole meil olnud nii palju suhtlemisviise, kuid eraldatuse kogemus näib kiiresti kasvavat. Seetõttu püüavad käsitööna valminud teosed kõnelda, mõista ja oodata, vähendades meie vahelist kaugust, et võiks tekkida dialoog – mitte tingimata lõpetatud. Kangas vajab olemasoluks sidemeid, kuid selle struktuuri säilitamiseks on vaja pinget. Võib-olla oleks küsimus selline: mida tähendab täna koos püsida ja milliseid sidemeid suudame säilitada? Jelena Škulis on kunstnik, õppejõud, uurija ja kunstidoktor. Tema loominguline praktika põhineb käsitöö, materjaalsuse, kudumise, suhestatuse ja kogukondlikkuse uurimisel.